29apr

Eks see hull aeg ole mõjutanud meid kõiki ja võib arvata, et täiesti puutumata pole pandeemia kedagi jätnud. Näiteks mina elasin enne viiruselainet pealinnas ja minu põhitööks oli ürituste korraldamine – peamiselt pulmakorraldus, sekka erinevaid õhtujuhtimisi.

Kui harjumuspärane maailm koroonaleviku tõttu päevapealt kokku kukkus, tuli kiirelt ümber orienteeruda ning mõelda: mida ma nüüd edasi teen? Õnneks ei tulnud mul lahendust pikalt otsida. Kuna olen veetnud pea kogu oma vaba aja kalastades, sai tänu koroonale alguse Pärnu Kalatakso nimeline teenus.

Kalapüük on üks lahedamaid tegevusi!

Pärnu Kalatakso on suurepärane võimalus jagada huvilistega oma kalapüügikirge ja kalastamisega seotud teadmisi. Julgen ilma liialdamata väita, et kalapüük on üks lahedamaid tegevusi üldse!

Pärnu Kalatakso kõige esimeseks ettevõtmiseks oli transportida õngitsejad ahvenapüügile. Asja muutis eriliseks see, et püük toimus talvisel Pärnu lahel ning merele minek ja tulek käis amfiibmasinaga. Talvisel ahvenapüügil käimise kogemused väärivad tulevikus pikemat pajatamist, sest närvikõdi ja seiklusi jagus seal rohkem kui küll. Iga päev juhtus midagi enneolematut!

 

Aga nüüd on käes kevad ja Pärnu Kalataksot võib näha liikumas Pärnu jõgikonnas.

Korraldan kalastusgiidina siinsetel vetel huvilistele paadipüüki. Näiteks hiljuti viisin kalastusretkele kaks Tallinnast kohale sõitnud venda. Nende mõlema jaoks oli see esimene kord jõel paadist õngitseda.

Vennad olid juba mitu päeva enne minekut väga põnevil ja kui ma nad oma „Reggae Shark“ jõealusega Lustipargi paadisadamast peale korjasin, aimasime kõik, et tulemas on äge õhtupoolik. Kuna tuul oli tugev, võtsime esmalt suuna linnapoolse kõrgema kalda serva tuulevarju. Et mehed polnud varem paadist kala püüdnud ega üleüldse vimmapüügiga kokku puutunud, said algajad kalastushuvilised minult esimesed näpunäited, kuidas üldse vimmapüügiga sina peale saada.

Kalda all oli mõnus tuulevaikne, soe ja päike paistis, aga kala ei näkanud. Kui olin pealinna härradele uue püügiviisi A ja O selgeks teinud, otsustasin tormi trotsides suunduda paika, kus mõni päev varem tuli head kala. See koht asub Tindisaarte juures, aga kuna tol õhtul puhus otse merelt tuul ja jõel rullusid pea meetrised lained, muutus paadipüük tuulekoridoris põhimõtteliselt võimatuks. 

Mis siis edasi?

Üks meestest, Viktor, tegi juttu kaldal kohatud kalamehest, kes oli jõe ülemjooksult tulnud, ja teadis rääkida, et Sindi pool on kalamehi kaldas palju. Kuna seal kohas jõgi keerab, moodustades loodusliku tuulevaikse nurga, otsustasime meiegi sinna siirduda. Muide, vihje andnud kalamehel oli väga äge kokkupandav kevlarist (tehislik kiudmaterjal) paat, USA-s toodetud.

Olen küll kogenud kalastaja, aga sellist kompaktset sõiduvahendit nägid minu silmad esimest korda. Nõndaks, asusime siis ülesvoolu suunas teele. Ei saanud palju sõita, kui märkasin märgistamata võrku. Kuna jões on võrguga püük keelatud ja teaduspüüki tehakse hästimärgistatud võrkudega, oli tegemist ilmselt röövpüüdjate „varandusega“. Märkisin võrgu asukoha ja saatsin koordinaadid kalakaitsele.
Olgugi et ma polnud oma paadiga kunagi nii kõrgel ülesvoolu käinud, teadsin, et seal läheb väga madalaks ja vee all peidavad end suured kivid, mille otsa on reaalne oht oma sõukruvi kõveraks sõita. Kivi otsa sõit tähendanuks püügipäeva lõppu. Reguleerisin mootori asendi kõrgemaks, saatsin ühe meestest paadininasse valvesse ja reis võis jätkuda. Kevadel on vesi kõrge, aga suvel pole seal liiklemine võimalik, sest siis on veetase ca meetri võrra madalamal.

Järgmiseks avanes meie ees täiesti ebareaalse pilt:

Kõik puud jõekaldal olid täiesti lumivalged nagu oleks käes talv. Mulle meenus jutt kormoranidest, kes lendavad jões ujuvate tindiparvede kohal. Aga kallastel avanenud vaatepilt oli sellegipoolest täiesti uskumatu – näha tärkava kevadroheluse keskel lubivalgeid puid oli äärmiselt sürrealistlik. Lõpuks jõudsime tuulevaiksele platsile ja alustasime püüki.

Ei läinudki kaua, kui tuli esimene kontakt. Oli näha, et see on suur kala. Olin suhteliselt kindel, et see on vimb, mille järele olime tulnud, ent meie üllatuseks tuli esimeseks kalaks hoopis ca 700grammine turb, mille lasime tagasi vette.
Edasi aga läks trall lahti ja kala muudkui tuli. Viktori emotsioon esimene vimma kättesaamise järel oli selline, et terve jõgi kajas. Siis sai ka tema vend kala ja kokku sikutasid härrad jõest välja 11 ilusat ca 500grammist vimba.
Mehed jäid õhtuga väga rahule ja lubasid mai alguses, kui algab haugipüügi hooaeg, kindlasti uuesti tulla.

Jälgi Visit Pärnu kanaleid mujal veebis:

Tahad rohkem Pärnu kohta lugeda?

Turismiettevõtja blogi

Miks ma hakkasin giidiks?

Väikese tüdrukuna veetsin palju aega Pärnu Vallikääru ümbruses mängides. Mulle meeldis seigelda vanade puude vahel ja joosta treppidest üles-alla, lastes fantaasial lennata. Sellest lapsikust õhinast kasvas ajapikku välja sügavam huvi

Loe veel »
VisitPärnu blogi

Mida teha 24 tunniga Pärnus?

Oled tulnud (taaskord) Pärnu ning tavapärane rannaskäik on ära väsitanud? Oleme kokku pannud tegevused, mida linnas teha ja kogeda.  Veetorudest mudaravini Pärnu on Eesti spaapuhkuse meka heal tasemel spaade ja

Loe veel »