Vennad olid juba mitu päeva enne minekut väga põnevil ja kui ma nad oma „Reggae Shark“ jõealusega Lustipargi paadisadamast peale korjasin, aimasime kõik, et tulemas on äge õhtupoolik. Kuna tuul oli tugev, võtsime esmalt suuna linnapoolse kõrgema kalda serva tuulevarju. Et mehed polnud varem paadist kala püüdnud ega üleüldse vimmapüügiga kokku puutunud, said algajad kalastushuvilised minult esimesed näpunäited, kuidas üldse vimmapüügiga sina peale saada.
Kalda all oli mõnus tuulevaikne, soe ja päike paistis, aga kala ei näkanud. Kui olin pealinna härradele uue püügiviisi A ja O selgeks teinud, otsustasin tormi trotsides suunduda paika, kus mõni päev varem tuli head kala. See koht asub Tindisaarte juures, aga kuna tol õhtul puhus otse merelt tuul ja jõel rullusid pea meetrised lained, muutus paadipüük tuulekoridoris põhimõtteliselt võimatuks.