
Meil on vedanud, et erinevad aastaajad on nii eriilmelised. Kevad on aga vast kõige imelisem. Me justkui ärkame ka ise. Otsime veebruarist alates esimesi kevade märke, kuulates esimesi kevadlinde või pildistades esimesi lilli ning ei pelga ka vähe tormisemaid ilmasid rannikul. Looduses on meeled rohkem avali, looduses me kogeme maailma sügavalt. Leiame iseennast ja loome teadlikult pikaajalist. Oleme ju inimestena arenguliselt häälestatud heaolutunde kogemisele looduses viibides.
Just see teebki Romantilise Rannatee nii eriliseks, et kulgedes mööda rannajoont on seal kõike: puutumatud sood ja rabad, rändlinnurikkad rannaniidud ja liigirikkad puisniidud, Baltikumi kõrgemad liivaluited, liivarannad ja kivised meresopid, marja- ning seenerikkad metsad. Nii siin- kui sealpool Rannateed leidub ohtralt matkaradu kõige selle imetlemiseks.
Vaatetornid, puutumatud rabamassiivid ja rannad, matkarajad ja lõkkekohad, ratsatalud, kalastamine ja giidituurid, räätsa-, tõukekelgu-, suusa- ja uisumatkad, loomulikult ehe rannakülade hõng – no Rannateel on tõesti kõiksugu paiku.